Olete jõudnud meie vanale veebilehele. Uus Elva Gümnaasiumi veebileht asub lingil https://elvag.edu.ee/

Otsing

Rubriigid

Intervjuu vilistlasega Kätlin Kontor Vaadatud 8900 korda

- 105 vilistlaslugu

1. Millised on olnud olulisemad sündmused Sinu elus peale Elva kooli lõpetamist?

Lõpetasin Elva Gümnaasiumi 1997. aastal, nii et 18-ne aasta sisse on mahtunud tõesti omajagu sündmusi. Eraelus on saavutuseks kindlasti pere, kus kasvab 2 vahvat last (13-aastane Toomas ja kohe 12 saav Ädu Melanie). Töises plaanis on olnud selliseid eneseteostuse- ja arenguvõimalusi, millest ma kooli ajal ei osanud unistadagi. Tõsi, unistused mul küll olid, aga nendega läks nii, nagu tavaliselt: kui inimene plaane teeb, siis Jumal naerab.

2. Millega praegu tegeled: töö, pere, hobid ....?

Kuigi hariduselt olen jurist, on kõik mu tööd ja tegemised siiani seotud meediaga (raadio, televisioon, sotsiaalmeedia). Turundan Eesti paremikku kuuluvaid teleseriaale (Pilvede all, Üheotsapilet, Kartulid ja apelsinid, Kelgukoerad) ning olen seotud ühe põneva start-up projektiga tervisevaldkonnas. Perega on traditsiooniks kujunenud koos reisimine, nii et viimased aastad oleme kõik koolivaheajad perega Eestist ära. See on eelkõige ühine kvaliteetaeg, sest nii minu kui elukaaslase töö on väga intensiivne ja tuleb koos meiega koju kaasa, mis tähendab reaalselt 24/7 ainult tööle elamist. Seega puhkus on perepuhkus.

Hobidega on nii, et spordi osa piirdub kepikõnniga. Kui oleks vaba aega, loeksin rohkem raamatuid, käiksin kinos, teatris, näitustel... Aga küll ka selleks tuleb oma aeg!

3. Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Õpetajad. Esimesena meenuvad need õpetajad, kes on mind kooliajal kõige rohkem mõjutanud. Ilme Kurvits oli tõeline eeskuju nii õpetaja kui inimesena, Eevi Kooskora pani armastama keelt ja kirjandust, Jelena Perdile olen tänu võlgu vene keele oskuse eest, Ülo Haljasorg on siiani minu jaoks kõige segase ja samas loogilise ehk keemia sümboliks. Seda loetelu võiks jätkata, sest enamik õpetajaid olid isiksused ja tõelised eeskujud. Ma olen neile väga tänulik kõige eest.

4. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum kooliajast, meenutuseks õpetajatele ja teada saamiseks praegustele õpilastele.

Esimese osa kooliajast ma olin kuivik ehk oivik. Kui uude majja tulime, 5. klassi, siis hakkas mulle ka vaikselt elu sisse tulema. Paljuski tänu sellele, et koolis lubati väga palju olla aktiivne ka õppevälisel ajal, korraldada igasuguseid üritusi, teemanädalaid jms. Tekkis aktiivne punt õpilasi ja nii me seal siis korraldasime ja organiseerisime. Esineda sai palju ja sellest on mul tohutult kasu olnud, sest just tänu kooliaegsele praktikale ei karda ma kõnesid pidada ja suure hulga rahva ees sõna võtta. Juhtumisi meenutades tulevad miskipärast silme ette kooli suusad, mida me pütilaudadeks kutsusime ja millega tuli mööda asfalti lasketiiru poole uhada ka siis, kui lund oli nähtud viimati kusagil paksu metsa sees... Kehalise õpetaja oli lihtsalt nii suur suusatamise fänn! Mis neist “pütilaudadest” tänaseks saanud on, ei tea, aga minust suusatajat igatahes ei tulnud.

5. Kas on midagi, mis seob Sind praegu Elva Gümnaasiumiga?

Paar aastat tagasi (kooli 100. juubeliks) valmis film Elva kooli õpetajatest ja ma olen väga tänulik, et mulle anti võimalus selline projekt ette võtta. Tore oli jälle õpetajatega kohtuda (ka nendega, kes mind ei olnud õpetanud) ja tõsi on see, et täiskasvanuna vaatad ja tajud ka õpetajaid hoopis teistmoodi. Näiteks ajalugu ei läinud mulle kooli ajal üldse peale, aga nüüd intervjuud tehes istusin ja kuulasin Ants Tasujat lausa suu lahti ja suutsin ainult mõelda, kui tark ja huvitav inimene ta on! Tõesti, püüdke tunnis konkreetse aine taga ka oma õpetajat näha (teda, kui inimest) ja uskuge, te võite üllatuda ja aine hakkab ka rohkem meeldima. Tervitused siinkohal kõigile, keda oli au intervjueerida!

6. Mis on Su elus veel tegemata, mida teha tahaksid, kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Mul on millegipärast alati olnud tunne, et umbes 40ne aastasena alles algab see kõige huvitavam periood elus. Olen hetkel 36-aastane, nii et varsti võin öelda, kas see nii ka on. Igatahes meeldib mulle vahel öelda, et ma siiani veel ei tea, kelleks ma saada tahan. Tänane töö on põnev ja arendav, aga ma ei välista oma tulevikus mitte ühtegi uut ametit või hobi. Mulle pakub huvi kirjandus, televisioon, teater, kino, samas ka sotsiaalteemad, tervisevaldkond, hoolekanne, heategevus. Reisimine avardab silmaringi ja pole üldse välistatud, et kui lapsed saavad suureks, näeb mind siinmail vähem kui kusagil mujal.

7. Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Koolile soovin pikka iga. Ja tunnistan ausalt, et omal ajal olin ka mina üks neist, kes kaalus tõsiselt gümnaasiumi eel, kas minna äkki hoopis Tartusse või Tallinnasse. Mul on hea meel, et ma Elva Gümnaasiumisse jäin, sest oma kooli tunne on väga oluline ja see kinnistubki tegelikult alles viimaste kooliaastatega. Tekivad juured ja Elva kui männilinna kooli juured on väga tugevad. Koolis on oluline meie-tunne, see, mis toob ka pärast lõpetamist pikkade aastate järel vilistlased kokku, sest see meie-tunne pole kusagile kadunud ja seob meid kõiki. Ma soovin, et see tunne ei kaoks kunagi.

Pildidl Kätlin Kontor

Intervjueeris Tiit Ustav