Olete jõudnud meie vanale veebilehele. Uus Elva Gümnaasiumi veebileht asub lingil https://elvag.edu.ee/

Otsing

Rubriigid

Elva gümnasistid käisid vetelpäästet õppimas Vaadatud 8406 korda

- Kool meedias

15. mai oli Elva Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi kodanikukaitse õppesuuna õpilaste jaoks järjekordne tähtis päev. Esmaabi kursus sooritatud, talvine välilaager ja vetelpäästekursuse teooriaosa läbitud, jõudiski kätte see aeg, kus tuli õppida vees elusid päästma.
 



Hommik algas väljasõiduga kooli eest kell 7.15. Tartusse Aura Veekeskusesse jõudes alustasime lühikese teooria kordamisega ning pärast seda hüppasidki kõik õpilased vette ning siis saabuski tõehetk – kes on veega sina-peal ja kes mitte.


Soojenduseks pidid kõik õpilased ujuma 200 meetrit, mis ei olnudki männilinna noortele kõige kergem ülesanne. Pärast seda tegime vees erinevaid harjutusi, mis õpilasi tõsiselt väsitasid. Muuhulgas pidime ennast vees 10 minutit horisontaalasendis hoidma, sukelduma basseini põhja kummirõnga järgi ning ujuma vee all nii kaugele kui jaksu jätkus.
 



Kui olime juba 90 minutit sügavas vees vastu pidanud ja kõvasti vaeva näinud enese vee peal hoidmisega, kutsus instruktor Gert Teder meid veest välja, et küsida uuesti küsimus, mida ta oli küsinud meilt kursuse kõige esimesel tunnil kõige esimese asjana: "Kas te oskate ujuda?’’

Esimesel tunnil oli vastus kõigil jaatav, kuid ujulas oli nüüd vaikus. Olime mõistnud, et ujumine sügavas vees, kus kallas kaugel, on hoopis midagi muud kui rannas suplemine.

Gert Teder tegi meile selgeks, et ujumisoskus ei sõltu sellest, kui pikk maa korraga läbi ujuda jõuda, vaid sellest, kas inimene on suuteline sooritama vees kindlaid harjutusi ning jääma kriitilises situatsioonis rahulikuks, et kaalutletult edasi tegutseda.

Pärast seda tarkust tehti meile 10-minuti pikkune paus, mil käisime ennast korraks saunas soojendamas. Tagasi jõudes jätkus tund juba paarisharjutustega.

Proovisime omal nahal järgi erinevad uppuja abistamise meetodeid. Õppisime, kuidas hädasolijale vees läheneda ja kuidas kontakti saada. Saime teada, kuidas inimest, kes on uppumise hetkel näoga päästja poole vee all ümber pöörata ning kuidas väsinud ujujat kaldale lähemale aidata, ilma et ta ise uppuma hakkaks või enda abistajale ohtlikuks muutuks.
 



Veel proovisime üksteist päästa erinevate vetelpäästja „arsenalis“ olevate abivahenditega. Vees saime tunda korraliku pinget jalgadele (pärast kahetunnist vees olemist on krambid sääremarjalihastes lihtsad tulema) ning õppisime tundma erinevaid päästmisviise ja nippe, mida on tark kasutada kui selleks vajadus tekib.

Seda kõike saime õppida suurepäraselt instruktorilt Gert Tederilt, kes on olnud tuuker, töötanud rannavalves ja ühtlasi on ta ka Eesti Vetelpääste Seltsi aktiivne liige. Praegu töötab Gert Tallinnas Lilleküla päästekomandos ja meile, Elva Gümnaasiumi kodanikukaitse õppesuuna õpilastele, oli au tema käe all õppida. Lõpuks veest välja saades olid kõik raskest trennist ja õppetööst väsinud. Kell 11.05 ütlesime Gert Tederile head aega ning suundusimegi sauna.

Meie grupis leidusid ka mõned õpilased, kellel tekkis tõsisem huvi vetelpäästja töö vastu, milleks kõik eeldused läbitud kursusega nüüd ka loodud on.

Elva Gümnaasiumi kodanikukaitse õppesuuna õpilased tänavad Gert Tederit huvitavate loengutundide, elust-enesest võetud naljade ja näidete ning meie juhendajaks tulemise eest.

Jääme põnevusega ootama hilissuvist vetelpääste kursuse järgmist, avaveel toimuvat osa, kuhu meie riigikaitse õpetaja on lubanud lisada ka mõned lahingujumise teemad.

Daniel Kotkas