Olete jõudnud meie vanale veebilehele. Uus Elva Gümnaasiumi veebileht asub lingil https://elvag.edu.ee/

Otsing

Rubriigid

Ele Vool  peab lugu matkamisest ja  sportimisest ning on ka suur reisihuviline
Ele Vool peab lugu matkamisest ja sportimisest ning on ka suur reisihuviline
Autor: Erakogu

Elumuutus tõi uue ameti Vaadatud 5980 korda

- Kool meedias

Persoonilugu

Elva gümnaasiumis alustas oma esimest kooliaastat 1.-6. klasside õppejuhi ametis varem Maaülikoolis dotsendina töötanud Ele Vool.

Milvi Kapaun, Elva Postipoiss 23. september 2017

 

Kuidas uues kohas ja uues ametis kohanenud olete?

Kooliaasta on alanud väga tempokalt. Ühelt poolt on palju uut – tööülesanded, inimesed, aga samas on kollektiiv väga toetav ning kohanemine on läinud valutult ja kiirelt. Samas on praegu veel vara kohanemisest rääkida, sest üks kuu on selleks liiga lühike aeg. Iga päev on erinev ja uusi väljakutseid pakkuv.

Miks otsustasite sellele kohale kandideerida?

Usun, et paljudel tekib elus hetki, kui vanaviisi jätkata enam ei taheta või ei suudeta ja otsitakse uusi väljakutseid. Mina jõudsin just sellesse eluetappi. Otsus ametit vahetada ei tulnud üleöö, samas otsus õppejuhi kohale kandideerida tuli äkki. Ega ma alguses uskunudki, et mind valitakse, samas soov elu muuta oli väga suur. Minu noorem laps ütles mulle nädal pärast konkursitulemuste teatavakstegemist: “Emme, sa oled palju rahulikum”. Ehk oleksin pidanud ametikoha vahetusele juba varem mõtlema.

Olete lõpetanud EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi, omandanud ka doktorikraadi ning töötanud kaheksa aastat Maaülikoolis õppejõuna. Millise kogemustepagasiga koolitööle asute?

Kogemustest tooksin välja töökollektiivi ühiste eesmärkide teadvustamise vajadust, tagasisidestamist ja tunnustuse jagamist. See eeldab töötajate vahelist head kommunikatsiooni ühiste eesmärkide saavutamisel ja tegevuste toimimisel. Koostöö erinevate huvigruppidega on igasuguse toetava töökollektiivi alustalaks. Kui kollektiiv ei taju end ühtsena, on väga raske ka toetavat keskkonda luua. Siinjuures näen olulist rolli õppejuhil, kes on ühendavaks lüliks nii kooli juhtkonna kui ka õpetaja-õpilane-lapsevanem suhtes.

Mida olete üliõpilastelt õppinud?

Eelkõige inimlikku ja avatud suhtlemist, mis mõjub alati usalduslikult. Ebaõiglane kohtlemine ja anonüümsus on tegurid, mis koostööd takistavad. Samuti on oluline vastutulelikkus võimaluste piires ja mõistmine.

Millised on eredamad mälestused teie enda kooliajast?

Minu kooliaeg jääb sügavasse nõukogude aega. Meenub külmapüha, kui klassi ainukese õpilasena kooli tulin ja mulle eesti keele tundi tehti ning kahjuks kõik minu nõrkused päevavalgele tulid. Veel meenub, kuidas ükskord minu kirjandit eeskujuks kogu klassile ette loeti. Sel hetkel soovisin küll maa alla vajada. Kartsin toona väga tähelepanu ja esinemisi. Nüüd Elva koolis vahetunnis ringi kõdides meenub aeg, kui vahetunnis koridoris ringiratast jalutasime ja oma koridori piiridest välja ei tohtinud minna.

Kuidas teil koolis läks ja missugused huvid olid?

Olin üle keskmise õppeedukusega õpilane, kes täitis oma kohustusi, kuid armastas ka vabadust. Õppisin nii, nagu minu võimed võimaldasid ja huvi oli. Kuna olen pärit maakohast, kus hobitegevusi väga välja ei pakutud, siis kasvasin töö tähe all. Samas meeldis mulle väga käsitöö ja alates teismeeast ka sport.

Teie üks lemmikteemasid on iluaiandus, kus korraldate ka ilutaimede esitluspäevi ning olete loometöös võitnud esimese preemia Tallinna lillefestivalil. Mis köidab ilutaimede maailmas ja mismoodi see huvi on teie elu sisustanud?

Huvi pärineb mul juba varasest lapseeast, kus koduaias suur enamus aiatöid minu ja mu õe kanda olid. Tähtis oli, et aed hea välja näeks ja muru niidetud oleks. Mäletan, kuidas umbes kolmekümne ruutmeetri suurust murulappi püüdlikult murukääridega pügada üritasin. Ilutaimede maailmas köidab mind ilu sõna otsese mõttes. Mulle meeldivad elavad taimed ja oskuslikult kokku pandud taimekompositsoonid.

Iluaiandus on oskus ja teadmine, mida ei saagi otseselt õppida – tegu on ühe kunsti vormiga. Õppejõuna töötades oli minu jaoks oluline teooria ja praktika käsikäes käimine, sellest ka osalemine erinevatel üritustel ja korraladustegevus.

Muude tegemiste kõrval osalete ka kõikvõimalikel jooksumaratonidel ning olete pannud ennast proovile ka ekstreemsel Kõva Mehe Jooksul...

Jah, jooksnud olen ma juba keskkoolist saati, pikem vahe tuli sisse siis, kui lapsed sündisid. Kuna olen pigem pika vastupidavusega kulgeja, meeldivad pikad distantsid.

Kõva Mehe Jooksul oli esimene elamus, mida see võistlus pakkus, kohutav ehmatus jääkülma vette prantsatades ja siis väljakutse veekogu ujumise laadses stiilis läbida (ujumine ei ole minu lemmiksport). Sportlikus mõttes ei ole tegu väga raske võistlusega, küll aga vaheldusrikkaga, kus end taas paarkümmend aasta nooremaks mõelda.

Kuidas puhkate?

Kui minu perelt küsida, kuidas ma puhkan, siis vaevalt et see puhkusena tundub. Mulle meeldib tegutseda, olgu see siis aeda või elamist korrastades. Sport on ka kindlasti üks puhkuse viisidest, olgu see siis üksi joostes või rühmatrennides käies. Suviti sõidame perega Euroopasse, lisaks meeldib mulle ka matkata. Super puhkus on ka hea raamat, kuid seda lugemist tuleb ajapuudusest tingituna järjest harvemini ette.

Kes on teie pere ja kuskandis elate?

Olen Ülenurme valla elanik ja minu kodu on Tartu linna ning Ülenurme valla piiril.

Olen kahe poja ja ühe tütre ema, vanim laps on nüüd juba kõrgkoolis elukutset omandamas. Meie pere noorim ja isepäisem liige on aasta ja nelja kuu vanune dalmaatslane.

Milline oleks teie soov kooliperele ja kolleegidele?

Soov on lihtne – püüame olla üksteise suhtes hoolivamad ja märgata üksteist.