Olete jõudnud meie vanale veebilehele. Uus Elva Gümnaasiumi veebileht asub lingil https://elvag.edu.ee/

Otsing

Rubriigid


ERASMUSEGA SLOVAKKIAS Vaadatud 1777 korda

- Uudis

Elva Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad osalesid 7.-14.04.2019.a. Erasmus+ projekti kohtumisel, mis toimus seekord Prešovis, Slovakkias ning mille teemaks olid tervislikud eluviisid.   Erasmus+ projektis „ From the Classrooms to the Real World” osalevad Poola, Slovakkia, Türgi, Itaalia, Portugali ja Eesti õpilased.

Krista Ummik

 

Projekti eesmärgiks on õppida, kuidas me saame koolis õpitud teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada. Slovakkias käisid õpilased Kristi Madi, Liliaana Tooming, Karita-Kristin Leinus ja Leandra Pruss ning õpetajad Krista Ummik ja Eva Ojakivi, kes on ka käesoleva projekti juht Elva Gümnaasiumis. Meie võõrustajaks olid Prešovi Pavla Petra Goidica Gümnaasiumi õpetajad ja õpilased ning nende vanemad.

Enne reisi olid õpilastel erinevad ootused:

Kristi Madi: Enne reisi olin elevil ja loomulikult ka veidi närvis, kuna polnud kunagi lennukiga lennanud. Ootasin väga kohtumist Luciaga, tüdrukuga, kelle juures pidin Slovakkias elama. Lisaks tahtsin tutvuda ka teiste õpilastega erinevatest riikidest: Slovakkiast, Türgist, Poolast, Itaaliast ja Portugalist. Peale selle soovisin näha imeilusat Slovakkiat oma silmaga.

Liliaana Tooming: Enne reisi oli mul suur hirm. Ma närveerisin, kuna ei teadnud, mida kaasa pakkida ja mida mitte. Olles lugenud reisiplaani, teadsin, et kõik mis mind ees ootab, on uus ja huvitav. Kuna mul polnud varasemalt võimalust tunniväliselt inglise keele oskusi ja teadmisi kasutada, ei osanud ma oletada, kuidas ma suhtlemisega hakkama saan. Õnneks taipasin juba reisi esimestel tundidel, et see kartus oli olnud asjata. Kuna ma polnud varem lennukiga lennanud, siis olin loomulikult ärevil, kuid kõik sellega seonduvad hirmud olid asjata.

Prešovi linn, mida mainiti esmakordselt juba 1247.a-l, asub Ida-Slovakkias, riigi pealinnast Bratislavast kaugel. Prešov, millest sai 1918.a. Slovakkia Vabariigi pealinn, on varasematel aegadel olnud ka kuningate residentsiks. Kohalikelt kuulsime, et seda piirkonda peetakse praegu suhteliselt vaeseks ning seal on märkimisväärselt suur romade kogukond. Eelnevast on tingitud keerulised probleemid, mida on juba aastaid püütud lahendada, kuid kahjuks ei ole praeguseks probleemidele lahendust leitud. Noored pered kipuvad Prešovist suhteliselt kiiresti ära kolima, et leida tasuvam töö ning  jõuda paremale järjele. Prešov on tuntud ka selle poolest, et seal elavad väga kaunid naised.

Kogu reisi kestel tundsime, et oleme Pavla Petra Goidica Gümnaasiumis väga oodatud külalised. Koos teiste partnerkoolide esindajatega osalesime põnevates töötubades, kus tutvustati erinevaid veretüüpe ja jagati ka nõuandeid, milliseid toitaineid teatud veretüübiga inimesed peaksid tarbima või mida hoopis vältima. Õpilased rääkisid meile Slovakkia kaunimatest vaatamisväärsustest ning kuulsustest, kes on pärit Ida-Slovakkiast. Vahetundide ajal tutvuti üksteise elu-olu ja koolisüsteemiga.  Lõunat sõime koolisööklas, kus pakuti iga päev erinevaid kohalikke rahvustoite. Lõunalauas kuulsime, et nad on väga uhked koolikoka üle, kes pidi olema väga innustunud rahvustoitude valmistaja. Samal ajal, kui õpilased osalesid füüsilise treeningu töötubades, arutasid koolide koordinaatorid, kuidas korraldada järgmist kohtumist, mis toimub Sitsiilia partnerkoolis juba 2019.a. maikuus.

Erasmus+ projektide puhul on kombeks, et õpilasi majutatakse kodudes. Eks ole seegi viis kohalikke kombeid ja tavasid tundma õppida.

Kristi Madi: Mina veetsin nädala Slovakkias Lucia Iľkovičová ja tema pere juures. Tal on kaks venda, üks 13-aastane ja teine 18-aastane. Kõik pereliikmed oskavad inglise keelt ja seega oli omavahel suhtlemine väga lihtne. Pere oli väga külalislahke ja tore. Tundsin ennast nende juures pereliikmena. Õhtuti mängisime koos lauamänge ja aitasin neil ka toitu valmistada.

Leandra Pruss: Minu võõrustajaks oli Karolína Raševová, kelle peres on kuus liiget: Karo, vanemad, õde, vend ja kass. Sain Karo toa endale ja tema magas oma õe toas. Pere oli väga lahke ja sõbralik. Kahjuks ma nende pereeluga eriti kokku ei puutunud, kuna me läksime vara kooli ja tulime koju alati hilja õhtul.

Liliaana Tooming: Kohtumine ja perega harjumine läks kergelt, kuna kõik, keda kohtasin, olid väga sõbralikud. Elasin Patricia juures, kus tutvusin ka tema vanaema ja vanaisaga, kes minuga kohtumist olid pikisilmi oodanud. Uue pere keskel elamine oli uus ja huvitav  kogemus, kuna nii õppisin tundma ka selle pere tavasid. Näiteks ei teadnud ma enne Slovakkia reisi, et seal tervitatakse üksteist kahe või kolme põsemusiga. Samas üllatasid mind nende pere söömistavad. Näiteks sain ma Slovakkia reisi ajal esmakordselt proovida küpsetatud juustu, mis  on seal väga armastatud toit.

Karita-Kristin Leinus: Minu peres oli 7 last, neist kõige vanem oli minu võõrustaja Karin. Nende perekond elas eramajas, mis oli suhteliselt suur. Kahjuks ei saanud ma eriti ülejäänud perega tutvuda, kuna iga päev lahkusime me kodust varahommikul ja jõudsime tagasi umbes kella kaheksa paiku, kui olime juba kõik väsinud. Nägin oma peret ainult õhtusöögi ajal. Oleksin tahtnud Karini nooremate õdedega veidi rohkem suhelda. Esmaspäeval sain tuttavaks ühe poolatariga, kelle nimi on Natalia. Samuti leidsin uusi sõpru reisi neljandal päeval, mil  toimus rahvalik pidu. Mulle meeldis, et kõik õpilased olid sõbralikud ja abivalmid. Tore oli ka see, et minu võõrustajad olid väga lahked ja küsisid pidevalt, kas mul on kõik olemas.

Õpilastel avanes võimalus koos majutajatega ka kohalikke toite valmistada. Slovaki kultuuri õhtul pakuti meile omavalmistatud toite, mille nimed oli küll nii keerulised, et neid oli peaaegu võimatu hääldada või meelde jätta.

Erasmus+ rahvusvaheliste projektide oluliseks osaks on kohaliku kultuuriga tutvumine. Meie jaoks oli kokku pandud väga mitmekesine kultuuriprogramm: saime nautida jalutuskäiku Tatra mägedes, viibida Prešovi linnavalitsuses ja peapiiskopi vastuvõtul, imetleda kirikutornist kauneid Prešovi linna vaateid, matkata ja kuulata klassikalist muusikat kaunites Belianska koobastes ning külastada Košice linna, mis on kantud ka Unesco maailmapärandi nimistusse.

Võõrustajatega käisime ka mitmes muuseumis, kus saime aimu sellest, kuidas on Solivari soolakaevandustes läbi aegade soola toodetud (cooking salt), milliseid relvi on Slovakkias varasematel aegadel kasutatud ning saime järele proovida, kuidas võis end tunda vang ning kus pidi surmamõistetu oma viimased päevad veetma. Ka oli meil võimalus Levoča Püha Jakobi kirikus imetleda oma aja suurimate meistrite (Master Paul of Levoča) puunikerdusi.

Kultuuriprogramm oli tõesti mitmekesine. Kultuuriõhtul, mille kohalikud õpilased ja õpetajad olid ette valmistanud, kuulasime imeilusaid slovaki rahvalaule, maitsesime õpilaste ja nende vanemate valmistatud toite. Esinesid ka mitmed õpilaste tantsu- ja lauluansamblid. Julgematel oli võimalus tantsupõrandal slovakkidega võidu tantsu vihtuda.

Kristi Madi: Kõige enam meeldis mulle koolipidu, mis tutvustas kohalikku kultuuri ja traditsioone. Õpilased esitasid rahvatantse ja -laule. Peale esitusi saime süüa traditsioonilisi snäkke ja magusat. Ja kõige lõpuks saime ka ise proovida tantsida, mis oli meeletult vahva ja lõbus.

Liliaana Tooming:  Rongiliiklus on Slovakkias väga levinud liiklemisviis ja seda eriti õpilaste seas. Slovakkias olles sain ma iga päev sõita rongiga, vahel päevas koguni viie või kuue rongiga. Samuti pidime me igapäevaselt liiklema  mitmete bussidega, et minna siis nendega kooli või koolist rongijaama. Mulle nii meeldis, et sain ka natuke slovaki keelt õppida. Samuti õpetas Patricia mulle erinevaid tervitusviise, mida Slovakkias olles ka usinalt kasutasin. Selle projekti käigus oli uute sõprade leidmine väga lihtne, tuli lihtsalt naeratada ja sõbralik olla. Tutvusin iga päev vähemalt ühe uue inimesega, keda ma reisilt tulles kohe igatsema hakkasin. Samuti avastasin, et saan inglise keeles suheldes hakkama igas olukorras. Kartus, et kõiki segab, kui palju vigu või milliseid vigu ma rääkides teen, oli asjata.

Erasmus+ projektide eesmärgiks on vastastikuse mõistmise edendamine. Hästi meeldiv oli näha, kuidas nii erineva kultuuritaustaga noored üksteisega suhtlesid, nii erinevate maade tavasid austades ja üksteist aidates. Kogu kohtumise ajal valitses soe ja südamlik meeleolu. Oli näha, et ka kõige tagasihoidlikum noor hakkas kohtumise jooksul üha aktiivsemalt suhtlema. Eks selles olegi Erasmus+ projektide mõte - pakkuda noortele võimalusi erinevate kultuuridega tutvumiseks. See, mis on tuttav, ei ole ka hirmutav.

Kristi Madi: Kohtusin väga paljude uute inimestega ja sain endale palju sõpru, kellega jätkan kindlasti suhtlemist ka peale projekti lõppu. Sain sõpradeks ka õpilastega, kes tegelikult projektis ei osalenudki, vaid käisid lihtsalt samas koolis, mis oli projektiga seotud.

Oleme südamest tänulikud Prešovi Pavla Petra Goidica Gümnaasiumi õpilastele, nende vanematele ja õpetajatele, kes pakkusid meile põnevaid töötubasid, tutvustasid meile oma kultuuri ning pakkusid suurepärast seltskonda. Olime täiesti lummatud kohalike töökusest, viisakusest, südamlikkusest ja huvist eri maade kultuuri vastu.

Karita-Kristin Leinus: Soovin, et oleks olnud veidi vähem kõndimist, kuna päeva lõpus olin ma nii väsinud, et mul ei olnud enam energiat isegi teistega rääkimiseks. Oleks võinud olla ka natuke rohkem vaba aega, sest siis oleksin ma saanud paremini oma  võõrustajaga tuttavamaks. Minu soovitus neile, kes tulevikus sellistes projektides osalevad, on võtta kaasa rohkem sooje ja veekindlaid riideid - seda isegi juhul, kui ilmateade lubab sooja ja kuiva ilma. Soovitaksin kõikidel õpilastel osaleda  sellistes projektides, kuna nii on võimalik leida uusi sõpru, lihvida keeleoskust ning õppida lähemalt tundma teiste riikide kultuuri ja kombeid. Eriti meeldis mulle, et me õppisime palju uut Slovakkia ajaloo kohta, samuti religiooni ja erinevate kirikute kohta.

Leandra: Projektil olid kõik inimesed vapustavalt sõbralikud. Slovakkias leidsin ma sõpru mitmest erinevast riigist, nagu näiteks Karin, Guilherme, Lucia ja Kübraa. Minu soovitused inimestele, kes selles projektis osalevad, on olla valmis absoluutselt kõigeks. Mina polnud valmis nii paljuks füüsiliseks aktiivsuseks ja soojadeks ilmadeks ning see oli halb.

Liliaana Tooming: Reisist jäi kõige eredama ja lahedama mälestusena minu jaoks meelde see, kui külastasime Tatra mägesid ja mõned päevad hiljem ka koopaid. Kuna ma polnud enne Slovakkia reisi kunagi mägesid näinud, avanes seal minu jaoks kirjeldamatult ilus pilt. Meeldis, et sain mägedes aega veeta. Samuti ei unusta ma kunagi toite, mida Slovakkias maitsta sain ja sealseid kombeid, millega kiiresti harjusin. Ma soovitan julgelt kõigil võtta vastu sellised pakkumised, sest unistused ei saa täituda, kui sa nende täitumise jaoks midagi ei tee. Samuti soovitan ma kõigil proovida uusi asju hoolimata kartustest, sest nii võid sa avastada midagi, mille kohta sa isegi ei teadnud, et vajad seda oma ellu. See projektikohtumine täitis mul mitu pikaajalist unistust: sain lennata lennukiga, näha mägesid ja käia koobastes.

Kristi Madi: Kõigile, kes  tulevikus sarnases projektis osalevad, soovitan eelnevalt tutvuda riigi, seal elavate inimeste kommete ja traditsioonidega ja kindlasti tuleb kasuks ka see, kui tunned veidi kohalikku keelt. Lisaks soovitaksin eelnevalt võtta ühendust inimesega, kelle juurde nad lähevad, et saada eelnevalt tuttavaks. Kindlasti soovitan kõigile osaleda projektis, kuna tutvusin väga paljude uute inimestega  ja leidsin palju uusi sõpru. See on imeline kogemus, millest tuleb kindlasti kinni haarata. Kui aus olla, meeldis mulle projekti juures kõik: inimesed, üritused, Slovakkia, toit. Reis Slovakkiasse ületas kõik ootused. See oli nii äge kogemus, mis jääb mulle kindlasti igaveseks meelde. Sain tuttavaks äärmiselt meeldivate ja südamlike inimestega, jätkan nendega kindlasti suhtlust edaspidi.