Olete jõudnud meie vanale veebilehele. Uus Elva Gümnaasiumi veebileht asub lingil https://elvag.edu.ee/

Uudised

Intervjuu vilistlasega Urmas Kruuse Vaadatud 8893 korda

19. oktoober 2015

Küsimused vilistlasele:

1. Mis juhtus pärast EG ( Sinu ajal küll keskkool) lõpetamist, kus õppisid, elasid, töötasid?

Ma hakkasin omi asju ajama juba varakult. Keskkooli viimases klassis käisin nädalavahetuseti Tallinnas bändi tegemas. Kool oli toona ka laupäeviti, nii et pidin iga kord tundidest ära küsima. Aga soov bändi teha oli võimas ja polnud väljapääsu. Kui 1983. aastal kooli lõpetasin, siis läksin Tallinna ja jätkasin ansamblis Risk trummimängu. Elasin vanema venna tagasihoidlikus kööktoas Lasnamäe veerel. Vend Enn mängis ka samas bändis. Sellest oli suur abi, sest elukohta oli Tallinnas raske saada.  Tol ajal oli ju nii, et kui ametlikku sissekirjutust polnud, siis tööd teha ei saanud. Minu ametlik tööstaaž läkski alguses teistele inimestele, sest mul polnud nii palju pinda, kuhu saaks ennast sisse kirjutada. Ühel hetkel hakkasin bändis ka lugusid kirjutama ja laulma, kuni oma albumini välja.

Üldiselt olen tahtnud juba varasest lapsepõlvest olla iseseisev. Ma ei tahtnud kunagi jääda ainult enda hoovi peale mängima, sest väljaspool õue jätkus rohkem põnevust. Mulle meeldis suurem ja täiskasvanulikum maailm. Selle eest sain muidugi aeg-ajalt ka karistada. Aga sellest oli ka midagi õppida.

2. Mis on kolm kõige olulisemat asja (sündmust), mis Sinu elus on juhtunud pärast EG lõpetamist?

Minu jaoks on olnud alati kõige olulisem pere. Mul on neli last ja kallis abikaasa. Ma olen kogu aeg peret tahtnud ja see on mulle A ja O.

1990 aastal jõudsin oma esimese kassett-albumini „ Through Me“, mida müüdi ligi 3000 tükki. See oli minu ühe unistuse täitumine.

Kolmandaks on mul vedanud, et olen saanud teha töid ja olla ametites, mis on huvi pakkunud. Nii hulgikaubanduses kui hiljem ka Elva ja Tartu linnapeana ning ministrina. Mul on väga vedanud, et inimesed on mind usaldanud ja toetanud. See paneb ka kõvasti pingutama ja vastutama.

3. Millega praegu tegeled: töökoht, hobid ....?

Kaks viimast aastat on läinud ministriameti tähe all. Need on olnud kaks karmi aastat. Kõigepealt üle aasta tervise- ja tööministrina ja nüüd maaeluministrina. Need on keerulised valdkonnad. Aga mulle keerukus ja pinge meeldivad, sest olen keskendunud tulemusele. Kui panna maha märk, mida saavutada tahad ja hakkad selle poole liikuma, siis lõpuks ka saavutad selle. Ega minu kassett-album ka nooruses teisiti ei sündinud. Selleks tuli paljust loobuda ja teha valikuid.

Inimestel peab hobisid olema. Minu jaoks on oluline sport ja muusika kirjutamine. Praegu kirjutan ikka ka lugusid sahtlisse ja tean, et tulevikus  läheb üht-teist ka käiku. Ideesid on muidugi sadu, aga ministriameti kõrvalt on raskem leida aega. Looduse tunnetus on ka midagi sellist, mis mulle väga korda läheb ja on aidanud mul hakkama saada. Elus peab suutma nautida väga lihtsaid asju, siis on õnn lähemal. Näiteks jälgid loodust ja võtad aja maha- unustad müra enda ümber ja kuulad lihtsalt helisid metsas. Kui suudad sellest rõõmu tunda, siis saad kenasti elus hakkama. Sellist suhtumist on aidanud  kujundada minu vanemad, eriti isa, kellega maatööd tehes sai palju looduses olla..

4. Mis on esimene mõte kui kuuled sõnu - Elva Gümnaasium?

Lahe kooliaeg ja nostalgia. Üks väga olulisi etappe minu elus. Ma ei tea miks, aga ikka ja jälle tuleb meelde kooli almanahh. Seda alati oodati ja kui keegi sai kirjatüki sisse, siis oli see väga oluline. Loomulikult ka koolis tegutsenud venna bänd „Ätid“ ja aastavahetuse peod, kus vanemad klassid korraldasid lahedaid etendusi.

5. Missugune õpilane Sa olid? Üks vahva juhtum õpilasajast meenutuseks õpetajatele ja teada saamiseks praegustele õpilastele.

Eks juhtumeid oli palju, aga paar asja on eredamalt meelde jäänud. Kui läksime klassiekskursioonile, siis paljud võtsid  kaasa võileibu, aga mina purgiga salatit. Sellist tummisemat ja toekamat. Selle üle visati alati nalja.

Teine asi, mis elu lõpuni meelde jääb oli see, kuidas meil õnnestus end kord vahetunni ajal klassi sisse smuugeldada. Toona aeti õpilased vahetunni ajaks koridori jalutama. Meil õnnestus igatahes kuskilt võti hankida ja hakkasime klassis kulli mängima. Ajasin klassivenda Janist taga, ta kukkus ja murdis uue lakitud polüesterkapi nupu ära. Pidin uue asemele tooma, see oli emale paras peavalu, sest selliseid nuppe ei müüdud niisama. Ja ma sain veel märkuse, et klassivend kukkus jne. Olin julmalt vihane. Aga see juhtum õpetas, et igal teol on tagajärg. Ka siis, kui otseselt ise ei tee, aga kaudselt põhjustad. See tõdemus on kasvatanud mind.

6. Mida elus veel teha tahaks kui aeg ja raha poleks takistuseks?

Kui ideed on suhteliselt pragmaatilised ja mõistlikud, siis üldiselt raha ei takista nende elluviimist. Kui lood endale reaalsusest väga kauge ideaalpildi, siis mitteõnnestumine võib palju haiget teha. Ma pole kunagi liiga ebarealistlikke unistusi teinud. Võib olla mustmiljonit ideed ja mõtet. Osa võtab väga palju raha ja kui keskendud vaid nendele, siis võib pettumus olla kiire tulema. Kui elus on raha olnud millegi jaoks rohkem vaja olnud, siis on tulnud lihtsalt rohkem tööd teha. Seega raha ei saa ideede elluviimisel olla põhiküsimus.

Kindlasti tahan veel minna stuudiosse muusikat lindistama, anda veel kontserte ja esineda. Bänditegemine ongi minu jaoks üks suur unistus. See sai alguse juba 6-aastaselt, kui kuulsin täiesti juhuslikult raadiost Led Zeppelini „Black Dog-i“. Sellest unistusest oleks veel vara loobuda, aga praeguse ameti kõrvalt on seda ka väga keeruline teha. Eks ootab oma aega.

7. Üks unistus või soov seoses oma vana kooli - Elva Gümnaasiumiga.

Elva kool on sajand vana. Loodan, et vähemalt sajand jätkab kool veel noorte elluastumise ja hakkamasaamise õpetamist. Mina olen väga rahul, et Elvas õppisin.

Pildil Urmas Kruuse

Intervjueeris Tiit Ustav