Olete jõudnud meie vanale veebilehele. Uus Elva Gümnaasiumi veebileht asub lingil https://elvag.edu.ee/

Koprauurija Remek Meel Loodusõhtu koos koprauurijaga Remek Meel
01. aprill 2019Vaadatud 2292 korda

Koprauurija Remek Meel
Autor: Evelin Toom

Märtsikuu viimasel neljapäeval oli võimalus Vapramäe Loodusmajas loodushuvilistel 5.-6. klasside õpilastel kohtuda Eestis hetkel ainsana tegutseva koprauurijaga. Kobras on valitud 2019. aastaloomaks, kes on meie juurde saabunud juba peale jääaega. Vaatasime koos koprauurijaga filmi kobrastest, mis on loodusmehe enda filmitud paljude aastate jooksul kobraste tegevusjälgede uurimisel. Saime teada, et Euroopa kobras ja Ameerika kobras ei anna hübriide, kuna on geneetiliselt erinevad. Kanadas elav kobras on sarnane Eestis elavate kobrastega nii käitumiselt kui eluviisilt. Loodusmees nimetas kobrast eluslooduse arhitektiks, kuna ta suudab enda ümber väga palju ümbritsevat loodust muuta -  nad moodustavad mikromärgalasid.

Saime teada, et kobraste kõige suurem mass on üle 35 kg ja nende  põhitoiduks on pajud, mis on ka looduslik aspiriin ning lemmiktaimeks on angervaksad. Lepapuud kasutab kobras ehituseks, toiduks haaba, kaske, ka läheduses olevaid õunapuid, suvel on toiduks rohttaimed, võrsed. Talveks varub koprapere mitu tihumeetrit oksi, mis asuvad kuhila põhjas.

Kobras on poolveeline loom, kelle jäljed algavad ja lõpevad vees. Nad on monogaamsed liigid, kellel on kogu eluks ainult üks parntner. Kui kaaslane hukkub, elab kobras elulõpuni üksi oma pesas ja hoolitseb oma kuhila eest. Tavaliselt on pesas kuni 6 isendit, mis näitab populatsiooni suurust. Pesas võivad olla ka kolmanda aasta pojad.

Saime teada, et kopratammi pikkus sõltub toiduvarudest -  jõe kaldal võib see olla kuni 2 km ja järves kuni 300 m. Veepind pesakuhilas peab olema üle urusuudme, et saaks elada. Kui on suurvesi, siis koprad peavad olema oma kuhila otsas. Koprakuhilas võivad ööbida nii saarmas kui ka ondatra. Varem oli kopraid palju Lõuna-Eestis (endisel Põlva maakonna vapil oli kolm kobrast). Tänapäeval on rohkem kopraid Lääne-Eestis. Kobraste looduslikud vaenlased on kõik suurkiskjad. Kuna kobras on hea lihaga jahiloom, keda kütitakse palju, leidis loodusmees, et kõik oleks kobrastega Eestis hästi, kui neid jääks siia kümme tuhat isendit.

Loodusõhtu külaline rääkis, et kobraste elu on üpris raske filmida, kuna loom tegutseb enamasti hämaras ja öösel. Kõik filmikaadrid olid tehtud varastel hommikutundidel, kuid palju kopraelu saladusi on loodusmehel veel avastamata, mida lubas teha oma pensionieas.

Aastaloomast saab lugeda veel: http://www.ajakirilooduses.ee/artiklid/ahoi-kopraonu!/

Loodusfilm kobrastest
Loodusfilm kobrastest
Autor: Evelin Toom

Loodushuvilised õpilased koos koprauurijaga
Loodushuvilised õpilased koos koprauurijaga
Autor: Evelin Toom